Nagu eelmises postituses sai mainitud, siis oli plaan sõita edasi New Yorki, kuna elu Hawai´il ei toida ära.Kui tööd pole ja elu muutub liiga kalliks, siis on vaja ellu tuua muutusi ja otsida kohti kus tööd vms leiaks.Ja selleks kohaks valisime me New York City ehk siis suure õuna.Kuigi jh, suur õun käib pigem Manhattani kohta.
Britt lahkus juba eelmise nädala alguses ja Ülla läks päev pärast teda.Ja nii ma jäingi täitsa üksi kooos kolme poisiga Hawai´ile.Aga see nädal on länud kui linnulennul.Küll saanud viimast võtta Hawai´i kuumadest ilmadest ja Waikiki rannast, samuti kohalikest kui ka täielikust üksindusest.Üllatavalt hea tunne on käia ja teha oma asju täitsa üksi, saad mõelda omi mõtteid ja kuulata muusikat ja nautida Hawai´id.Päevad on möödunud enamasti kas rannas, mööda poode kolades või siis kohalikega suheldes.
Reedel sain veel Marina sünnipäeva ära pidida, mis oli minu arust väga tore.Käisime järjekordselt (kelle jaoks järjekordselt ja kelle jaoks esmakordselt) Zanzabaris.Õhtu lõppes küll kerge draamaga, aga lõpuks asi lahenes ilusti ja nüüdseks on kõik korras.
Laupäevane päev oli jälle mõnus üksinduse nautimine:D Läksin randa, klapid peas ja kuulasin kõige mõnusamat muusikat üldse mis tol hetkel oli ja lihtsalt hingasin seda Honolulu õhku ja nautisin ümbrust.Nagu lilleke aasal käisin:D Ikkagi viimne kord, võibolla.Kes teab;D
Täna pidin muidu Kuhio rahvaga matkama minema, aga ammu plaanitud kohtumine CSi (couchsurfingu) sõbra Gregiga oli juba kokku lepitud.Läksin kohale ja välja tuli, et inimene oli väga tore.Rääkisime ja lihtsalt "hängisime" võrguplatsi ääres, kuni tema läks paarismängu tegema.Aga mis mina tegin...sain kohalikega tuttavaks ja mängisin nendega võrku.Ühesõnaga päev oli väga mõnus ja huvitav, inimesed olid lahedad ja üleüldse, kuidagi väga hea tunne oli:D Õhtuks oli meil veel plaanitud minu viimane Zanza külatus, mis oleks äärepealt juba ära jäänud, sest Kuhio rahvas käis rootsi lauas ja ilmselgelt tarbisid liiga palju igasugu hõrgutisi.AGA ikkagi me Krissuga käisime ära ja välja tuli, et pidu oli väga lahe.Algselt plaanitud plaanist, et täna öösel ma ei maga, oli väga edukas:D
Ahjaa....poisid küpsetasid jälle ühe koogi, tahaks mõelda et ikka minu pärast.Sepo veel ütles mulle et ma kooki ka kaasa ikka võtaks.Ja ega mulle mitu korda ütlema pea:D
Ja nüüd ma siin istun, üksi, Honolulu lennujaamas ja ootan oma lendu.Milleni on jäänud täpselt tund aega veel.Ja siis hakkabki minu järgmine selle suve seiklus.Ei tea mis sellest välja küll tuleb, kuid loodame parimat.
Ning jh, nagu paljud on siiamaani küsinud, mul on tõesti kahju siit ära minna.Isegi kerge pisar tuli silma, kui shuttles istusin ja oma "Billionaire" laulu kuulasin.Aga elame üle, sest elu ongi üks seiklus, millest peab maksimumi võtma.Ja pole mõtet ka ühe koha peale tammuma jääda, kui sel mingit otsest väljundit pole.Kuigi, sel suvel ei peagi mingit otsest väljundit olema, sest see suvi ongi elamisesk.Kui sa veel tööd saad ja kulud nulli saad, siis see on ainult boonuseks.
Aloha Hawai´i ja welcome Seattle lennujaam ja pea 24 tundi ootamist.
Edu mulle, või mis?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment