Ja siin ma nüüd olengi...New York Citys.Kohale jõudsin 13.juuli öösel kell 23:17.Tüdrukud algselt tahtsid, et ma öösel juba sinna läheksid,aga kuna ma olin üksi oma suurte kohvritega suures linna, siis antud retk jäi katki.
Lennukis ma järjekordselt magada ei saanud, lihtsalt liiga ebamugavad toolid olid.Ja kohati ma tegin selliseid imelikke tõmblevaid liigutusi ka, niiet ma jätsin selle magamise vahele, et kõrval istujat mitte häirida.Lõpuks saime ka jutu järje peale ja välja tuli et noormees oli algselt pärit Egiptusest ja nimeks oli tal Tarek, kes on New Yorgis(täpsemalt New Jerseys) elanud juba pea kaheksa aastat.Muljetasime igasugustel teemadel ja ka tema ütles, et üksi liikuda on ohtlik.Ja nii ma siis jäingi järjekordseks ööks lennujaama.Õnneks seal ei olnud nii külm kui Seattles.Hommikul võis reis Brighton Beachile alata.Newarki lennujaamast lahkusin umbes 05:15 ja "koju" jõudin umbes kaheksa paiku.Seiklemist õnneks väga palju polnud,sest keel suus ja küsida saab alati.Ainuke asi mis väga lõbus kogu selle reisu juures ei olnud oli see, et ma pidin oma pea 23 kg kohvri ja 7 kg käsipagasiga mööda metroojaama ringi reisima.Ja ütlen ausalt...selliseid "pakikesi" mööda treppe üles vinnata, pole just kõige lõbusam tegevus.Aga lõpp hea kõik hea.Õnneks tuli mulle Britt vastu ja peagi olingi oma NY kodu uksest sisse astunud.
Kodu ei ole absoluutselt ligilähedane ka mitte meie Seaside korterile, suht peller kui aus olla.KUID selles peitubki selle võlu.Lahe, teistsugune, teised elamused jne.Aga mulle on siin peamine see, et oleks koht kus magada, süüa ja pesta.Ja need vajadused saab ilusti rahuldatud.
Esimene asi mis ma koju jõudes tegin oli see, et läksin magama...ja põõnasin mõnuga kella kuueni õhtul.Õhtul käisime Üllaga veel natuke ümbrust uudistamas ja kõhutäidet ostmas.Ega järgnev päevgi kõige paremini möödunud, pool päeva magasin maha, sest olgem ausad...peaagu kolm ööpäeva olla magamata, see võtab ikka läbi küll.
Päeva jooksul käisime veel tiiru Times Squarel ja Bryant Parkis, sõime oma footlong subway võikusid...mmm kui hea.
Hetkel istun Times Square juures Starbucksis ja otsin tööd.Elu hetkel on ilus, kui mitte arvestada seda, et mul on jälle raha otsakorral ja tööd veel leidnud ei ole.Aga vähemalt on mul nüüd telefon olemas, mille eest ma alles enne järgmist kuud maksma ei pea!Kuid olen aru saanud, et sellistele asjadele on aega vaja anda ja olla positiivne.Eks me näe kas New Yorgis saadab mind edu või mitte...aga lootust on;D
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment