Wednesday, June 16, 2010

Saladus paljastatud!!

Tänase päeva algus oli jälle nagu ikka, väga soe ja valge ning lrmakas.Järjekordne eesmärk oli otsida omale tööd ja ehk ka randa jõuda, mida ma pole veel päris korralikult teinud! õnneks see suur õnnetus mis siin paar päeva tagasi juhtus ja millest ma eriti ei kõssanud teatud inimesele, ehk siis Krissule, on nüd positiivselt lahenenud.Ühesõnaga, kui me siin paar päeva tagasi randa üritasime minna, siis juhtus meil õnnetus, nagu sai eelnevas postituses mainitud.Nimelt oli kell seal maal, et oli tõusu aeg ja kas me panime seda kohe tähele?????Loomulikult EI.Parkisime küll ennast piisavalt kaugele kusagile müüri ääre juurde, kuid vesi ju piiri ei tunne.Niipea kui pikali sain visatud, tuli selline suur laine, mis nii rätiku kui ka koti koos selle sisuga esiteks liivaseks ja läbimärjaks tegid.Ja loomulikult oli mul Krissu digikas seal sees ja rahakott jne.Muud asjad nagu suht suva, aga just Krissu digikas.Ja koos sellega sai ka minu selle päeva rannas käik otsa.Läksin korterisse tagasi ja hakkasin nii enda kui ka Marina digikaid fööniga kuivatama:D Suhteliselt mõttetu, aga proovida ju võis.Lõpuks jätsin need lihtsalt laua peale kuivama.Nüüd paar päeva ei puutunud seda, kuni tänaseni.Mõtlesin, et proovin järgi kas ikka funkab veel või pean nüüd uue digika jaoks ka raha kõrvale panema hakkama.Aga tänu mingile kahtlasele õnnele hakkas see korralikult uuesti tööle, minu õnneks.Või on asi selles, et aparaat on ikkagi nii hea ja pole mingi lihtne seebikarp.Kuid nüüd on ikka hoopis kergem tunne:D
Aga tänasesse päeva tagasi siis...vaatasin hommikul küll craigslisti üle, kuid midagi väga meeldejäävat polnud.Saatsin küll paar resumed laiali, kui ei tea kas ka näkkab.Hiljem kui hommikune uimasus oli möödas, läksime linna peale tööd otsima.Nii palju edu oli, et ühes poes täitsin koha peal appli ära ja teises saime selle kaasa võtta.Ja järgmiseks nädalaks sain Cheesecake Factorisse ka intrevjuu aja, kui sellise, kirja.Niiet hoidke pöialt:D
Õhtuseks rituaaliks on meil saanud ujumas käimine Waikiki Beachil.Kuna pimedaks läheb siin väga kiiresti, siis selleks ajaks kui ujuma minemise aeg käes on, on väljas juba kottpime.Kui hotellide valgusi tähele ei pane.Ja eile õhtul olime me kuidagi eriti lõbusas tujus.Mina, Britt ja Ülla käisime ujumas ja Kristiine oli meie valvur ja me siis üks hetk otsustasime, et teeme pooliku skinny-dipi.Ma arvan, et antud väljend räägib juba enda eest:D
Ühesõnaga terve päev oli meil väga lõbus ning õhtu oli veel lõbusam.Peale selle pooliku skinny-dipi toimus kodus veel kerge mõrv: mingi väike satikas jooksis korteris ringi ja mina olin see kiire kes tema elukese lõpetada jõudis.Oli ju tegus päev?

No comments:

Post a Comment